30 september

On juba 30 september ja mul on millegi pärast selline tunne nagu ma oleks juba kuu aega Austraalias olnud, tegelikult alles nädal ja neli päeva. Käin nüüd juba täiskohaga tööl, vabu päevi väga enam ei ole. Unes näen juba kõrvitsaid ja meloneid, hea et neid on vähemalt palju erinevaid sorte :D. Ega siia blogisse väga enam praegu lisada ei olegi. Mingi päev peaks oma uuele pangakaardile järele minema, siis saab ehk oma esimese palga ka kätte. Üleeile nägin ühte kolme meetrist madu, tiirutas meil seal kõrvitsavagude vahel, aga see oli ta viimane tiirutamine ka seal, sest enam teda ei ole :D. Päikest mul siin pole aega võtta, niiet pruuniks kohe üldse ei saa, aga sest pole midagi, sest enamus austraallasi on pragu valged, vähemalt siin piirkonnas. Ükspäev jõin siin ühe õlle ära ja see oli küll üks paremaid õllesid mida joonud olen, sest see oli nii kallis :D.

Ookean

27 september

On juba 27 september, eile sai nädal aega täis Austraalias olemisest. Täna oli jälle üks vaba päev ja päris huvitav päev. Käisime ookeani ääres, mis oli väga lahe. Hostelist anti meile üks väike huvitav buss, mis ei oli kaua aega seisnud juba. Randa oli hostelist 16 kilomeetrit  ja poole tee peal sinna avastasime, et esimene ratas tahab vaikselt alt ära tulema hakata. Meid see nii väga ei huvitanud siis, tahtsime nii väga randa jõuda :D. Rannas siis uurisime mis värk selle rattaga on, üks mutter oli kadunud ja teised kolm olid lihtsalt lahti. Kõige parem oli selle asja juures see, et autos ei olnud mitte ühtegi tööriista, niisiiis keerasin näpuga nii palju kui sain poldid kinni ja hakkasime hosteli tagasi tulema. Saime viis minutit umbes sõita kui mõtlesime, et rohkem me niimoodi edasi liikuda ei saa, hakkasime tee äärde seisma jääma ja kaks meest oma autoga ka, neil oli vähemalt mingeid tööriistu ja aitasid meid hädast välja. Gerda oli roolis ja sai väga hästi selle paremapoolse rooliga hakkama, algul küll hakkas valeltpoolt uksest rooli taha minema, aga ikka juhtub. Leidsime täna hostelist ühe eestlase, niimoodi me vähemalt ise arvame, sest tal on jala peal eesti lipu tatoo, aga ta vist ise ei taha üldse eestlastega rääkida, hoiab eemale. Eilese kohta niipalju, et päeval võtsime siin hosteli taga päikest ja käisime basseinis ujumas, väga mõnus oli. Ahjaaa, eile käisin õlut linna peal taga ajamas, leidsin ühe õlle, mis ei olnudki vist õlle, maitses ta nagu mingi ürdiliköör ja kraade tal sees ei olnud. Õlut tahaks küll, siin sellise kuumaga on eriti suur õlle isu. Aga ega seda siit mujalt ei leiagi, kui alt baarist ja kalli hinnaga.

23 september

On 23 september  ja kell näitab meil 20.31, teil 13.31. Mul on head uudised, Germo käis täna esimest päeva tööl. Hommikul ärkasin viiest ülesse ja panin ennast valmis, et ehk veab ja saan kellegi asemel või kuidagi niimoodi ja hopsti, soov täitus, üks kutt oli haigeks jäänud ja tema asemel sain. Ennem olin listis mingi 20-ndal kohal umbes, nüüd olen varumees listis, kui kedagi ei tule olen mina ikka ilusti valmis minema :D, sellega sain nüüd listi etteotsa. Töö ei olnud eriti raske, kõrvitsate korjamine, siinsed kõrvitsad on ikka mitu korda väiksemad kui meil eestis. Seltskond on ka lahe, hiinlased jaapanlased ja rootslased ja üks on veidi umbkeelne. Esimene päev ja mul on juba kaks sõpra, üks Jaapani Yoko ja teine on Honkongi Leo, nad isegi teadsid kus on Eesti ja mis keelt ma räägin.  Väga hull on see Austraalia muld, mida kätelt maha pesta eriti ei saa, kraapida tuleb. Ja siis ma avastasin et kõrvitsate varre vedelikust võiks saada liimi teha, sest näpud olid koguaeg nagu liimi täis ja kleepusid. Natuke kehva on see et käin juba tööl küll poole kohaga, aga palka saan alles siis kui oma Tax File Number-i saan, vähemalt nii lubati.
24 septembri kohta niipalju, et täna käisin jälle tööl, kõik oli sama, ainult kõrvitsad olid teised ja vahepeal sadas vihma. Avastasime et meil on siiski mingid ajutised Tax File Numbrer-id, arvan et saame siis peagi palka isegi. Homme hommikul jälle 5.00 hommikul üless ja ehk saab jälle tööle. Järgmise blogini ;)

22. september

Kell on 15.20 ja istun Mc Donaldsis, sest siin on vist linna ainuke free wifi. Kaks tundi tagasi jõudsime Ayr-i, selline kena kohake kus on sooja 31 kraadi ja kerge tuul (täitsa talutav kuumus). Bussisõit oli noh ka enam vähem talutav, 22 tundi bussis on ikka palju küll, kui 10 tundi sõidetud oli, siis oli ikka väga vastik olla, aga sai isegi natuke magatud ja hommikul näidati filmigi, mis aegajalt kokku jooksis. Backerite hostel kuhu maandusime on selline odavale hostelile kohane, õues oli isegi bassein, aga remonditud seda kohta pole vist kunagi :D . Tegime omale täna pangakontod ja kaardid saame kunagi hiljem kätte ( õeldi meile et 46 tööpäeva jooksul ja siis õeldi veel et kahe nädala pärast, ei teagi siis täpselt millal saame). Tööga on niimoodi, et seda peab ootama, kuni see minuni jõuab, loodan hiljemalt kahe nädalapärast küll juba tööle saada, senikaua peab vist oma päevi hosteli basseinis veetma.

20. september

Teine päev Austraalias. Ööbisime täna Bribane back backers-i hostelis, sain tasuta õllet, õlu pole kunagi nii hästi maitsenud. Päris lahe hostel oli ja sai 12 tundi järjest magatud. Austraalia number sai tehtud, number on 0415979896 ja viisa kleebiski on passis olemas. Ilm siin on üli kehvaja ainult sajab, aga üldse ei hooli sellest :) Tööotsingud juba käivad ja tundub et peab Brisbane-ist lahkuma, sihtpunkt peaks olema Ayr (Väike back backerite külake), plaan on täna juba liikuma hakata.

19. september

Esimene päev Austraalias. Hoomikul vara jõudsime ja päev on pikk olnud, aga teha pole jõudnud midagi.
Käisime ühes raamatukogus TFN numbrit tegemas, et makse tööd tehes liiga palju maha ei läheks, aga
wifi oli nii aeglane et me tegime seda mingi 2 tundi (pole elu sees nii aeglast netti näinud). Siis läksime
Brisbane kesklinna, et omale Austraalia telefoni numbrid teha ja uks ees tõmmati poe uks kinni ja oligi suletud.
Nüüd siin mõtleme et peaks sööma midagi. kell on meil 17.23 . söööööööömaaaa.

16 September ja Tallinna Lennujaam

Reis algab sellega, et ei saa Tallinnastki minema, lendu on juba kolm korda edasi lükatud. Aga see eest on Londonis vähem passimist. Väike ärevus hakkab ka tulema, aga tunne on hea. kell on ka juba 23.12, ja pea on tühi, suht raske päev on seljataga ja raskemad päevad on ees. Aga ma arvan et esimese blogi kohta käib küll :)